Eetika ja IT

Sellel nädalal oli vaja analüüsida mingi ettevõtte või organisatsiooni IT-eetikakoodeksi. Valikuks osutus eBay ostukeskkond. See üks populaarsematest e-poodidest, mida tänapäeval kasutatakse erinevate ostude sooritamiseks.

eBay eetikakoodeks on 78 lehekülge, kus on käsitletud erinevad äri ja eetika puudutavaid aspekte. Koodeks on jagatud mitmeteks peatükkideks, mille teemad on eelkõige eBay vastutusvaldkond, ettevõtte-sisene suhtlus, suhtlus antud ettevõttega, eBay suhtlus tarbijate, partnerite ja teiste ettevõttetega, lisaks käsitletud suhtlus valitsuste ja avalikkusega.

Esimeseks ja kõige tähtsamaks punktiks on eBay vastavus seaduste ja eetikaga. Kui peab toimima nii, nagu seadus ütleb, siis nad lihtsalt tegutsevad vastavalt. Muidugi seaduskuulekas e-pood sisendab rohkem usaldust ostjate silmis. Ettevõtte jaoks on oluline kontode, isiklike andmete ja arvestusdokumentide korrashoid, kuna see võimaldab vältida misiganes tundliku ja konfidentsiaalse info leket. Eradi on välja kirjutatud eBay töötajate vastutused ja kohustused. Minu arvates see on väga loogiline punkt, kuna partnerlusel on kriitilise tähtsusega usaldusväärsete ja asjalike suhete tekkimine, seega ka töötajad peavad tegutsema eBay huvides.

Ettevõttesisene suhtlus on ehitatud igaühe töötaja võrdsel kohtlemisel ning on rangelt vastu verbaalse ja mitteverbaalse ahistamise ja diskrimineerimise töökeskkonnas. Tänapäeva ühiskonnas see punkt eetikakoodeksis on mõistlik ja igati kasulik, sest see on põhimõtteliselt otsene viide ettevõtte eetilise käitumise hindamiseks. Ka töökeskkonnaohutus on samuti kirjeldatud, mis räägib sellest, et eBay suhtub vastutustundlikult oma töötajate tervisele ja heaolule.

Suhtlus antud ettevõttega e. eBay-ga on eetikakoodeksis hästi lahti kirjutatud. Huvide konflikti korral alati peab toimetama eBay huvides, eriti kui see võib rikkuda eBay äri ja mainet. Ka sugulaste ja sõprade, kingituste ja meeleleahutuste suhtes on rangelt paigutatud reeglid tarbijate ja äripartnerite jaoks, kuna pooldatakse objektiivseid äriotsuseid, mis ei ole kuidagi mõjutatud. Minu meelest see punkt võimaldab vältida korruptsiooni ja näitab õiglast ettevõtte poliitikat tarbijate, partnerite ja konkurentide suhtes.

Suhtlusel tarbijate, partnerite ja teiste ettevõtetetga peetakse oluliseks privaatsuspoliitikat. Suhtlus peab olema võimalikult läbipaistev, efektiivne ja kiire, mis on suure äriedu võtmeteguriteks. Eetikakoodeksis on kirjas, et eBay väldib altkäemaksude poliitikat ja korruptsiooni ka valitsustega suhtlemisel, ning mitte rakendada see erinevate litsentside ja lubade taotlemisel.

Avalikkusega suhtlemiseks eBay kasutab „ühe hääle“ strateegiat, kui tegemist on meedia, finantsanalüütikute või investoritega. Ebatäpsed sõnastused võivad tekitada tõsiseid probleeme ja riske ettevõtte jaoks, eriti vale reklaamimise, tõlgendamise ja muu korral. Ka sotsiaalvõrgustike kasutamisel peetakse oluliseks just õigete faktide kasutamist, subjektiivsete arvamuste väljendamisel peab rõhutama , et tegemist on isikliku arvamuse ja positsiooniga.

Kokkuvõttes võib öelda, et IT-eetikakoodeks on päris sarnane tavaliste ettevõttete omadega, kõik väljatoodud punktid on loogilised ja mõistlikud ning kehtivad ka teiste ettevõtete puhul vaatamata valdkonna spetsiifikale.

Teistmoodi IT

Selle nädala ajaveebiartiklis kirjutan ühest uudsemast tugilahendusest, mis on mõeldud kasutamiseks eelkõige puudega inimestele. Minu valikuks osutus „Ассистент Дуся“ („Assistent Dusja“) lahendus – see on ainuke virtuaalne assistent vene keeles, mille abil saab luua eri keerukusastmega funktsioonid, mida saab täita hääle abil. Miks just see rakendus, sellepärast, et minu tuttavate seas on olemas pime vanamees, kes selle rakenduse edukalt kasutab oma tahvelarvutis igapäevaselt, ning see on nagu tema teised silmad. Seega tahaksin uurida ja kirjutada sellest lähemalt.

Assistent Dusja pole samasugune nagu Siri või Google Now. See rakendus töötab Androidil. Tänu skriptidele, Assistent Dusja oskab automaatselt täita erinevaid igapäevaseid ülesandeid ekraani puutumata, ja vahel isegi ilma häälekäsklusteta. Samuti ta võimaldab avaldada ja alla laadida vajalikke asju ainult ühe klikiga. Assistendi aktiveerimiseks on mitu võimalust:

-          „Ok, Google“ abil

-          häälega

-          lehvitades

-          raputamisega

-          tuues kõrva lähedale

-          automaatselt lukustusekraanil

-          teatest (notification)

-          vidina või Quick Start nuppu abil.

Dusja, sõna otseses mõttes, suhtleb kasutajaga. Ta oskab õppida ja küsida, mida tuleb teha, kui pole käsust aru saanud. Samuti lahendus võimaldab sooritada telefonikõnesid, saata sõnumeid hääle abil, lisaks talle on jõukohased sellised tegevused nagu navigatsioon, kontaktid, transporti otsing, märkmete tegemine, kohtade otsing, sotsiaalmeedia kanalite kasutamine, kodukino, Google kalender, tark kodu, ilmaprognoosid, tõlketeenus, uudised, kalkulaator, konfiguratsioonide juhtimine, võimalus luua enda oma funktsioonid.

Selline lahendus pimedale inimesele on suureks abiks igapäevaelus. Assistent õigeaegselt saadab sõnumi, loob marsruuti kuhu vaja, lülitab sisse valguse kodus või lihtsalt hääldab välja saabuva sõnumi. Selle tugilahendusega lähemalt tutvudes saan väita, et isegi tavainimesele selline assistent võib olla kasulikuks tööriistaks.

Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellenädalase postituse teemaks on ergonoomika ja kasutatavus veebis. Toon välja üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutuskogemusest. Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse viis peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Nende kriteeriumite järgi soovingi kirjeldada veebilehtede kasutatavust ja meeldivust.

Positiivne näide: 1A nutipoe koduleht http://www.1a.ee/

Sellel leheküljel asub internetipood. Vaatamata sellele, et ma isiklikult pole suur netipoodide kasutaja, siiski see koht on väga mugav ja meeldiv ostude tegemiseks küll. Kõige rohkem meeldib see, et kodulehel on suhteliselt lihtne menüü, kus pole vaja suurt midagi õppida ega otsida, menüüvalik, ostukorv ja olulised kontaktandmed on kohe esilehel. Mina isiklikult kasutan selle kodulehe elektroonikaseadmete otsimiseks. Seal on väga rikkas filtrite valik, mida saab kasutada korraga ja kohe leida soovitud kaupa, mis viitab selle veebilehe tõhususele. Saidi värvigamma on rahulikes toonides, pole reklaami ja loogiliselt ülesehitatud, mis on eriti meeldiv selle kasutamisel.

Negatiivne näide: Zoo Planet koduleht http://zooplanet.ee/index.php/et/meist

Zoo Planet on lemmikloomade kaupluse kett, kus müüakse erinevaid lemmikloomadele mõeldud tooteid. Kuid nende koduleht on sõna otseses mõttes imelik. Veebilehe funktsionaalsus ja informatiivsus täiesti puudub. Vasakpoolses menüüribas on loetletud erinavatele loomadele mõeldud kaubakategooriad, nende avamisel lehele ilmuvad tuntud kaubamärkide pildid. Vajutades kaubamärki, veebilehe külastaja ilmselt ootab leida konkreetseid kaupu, kuid avaneb kaubamärgi pilt suuremas formaadis, mis on veidi naljakas. Osa eestikeelsest menüüst on inglise keeles, mis ei ole asjakohane ja mugav kodulehe külastajate jaoks.

Arendus- ja ärimudelid

Ühe tarkvara arendus- ja ühe ärimudeli analüüs erinevate projektide näitel.

Arendusmudel: Scrum on agiilne arendusmetoodika organisatsioonide, arendajate ja juhtide jaoks. Scrum suudab ühendada juhtkonda ja arendajaid firma ärieesmärkide saavutamise nimel. Scrum´i on lihtne mõista ja rakendada, koolitusprogrammid on olemas ja töötavad. Scrum´i paindlikus aitab suurtel meeskondadel keskenduda sihile, et ühiselt kogu meeskonnaga saavutada iga sprindi ülesanded. Tarkvara on võimalik arendada minimaalse ajaga ning koheselt on nähtavad ka defektid. Üldiselt on Scrum puhul tegemist paindliku tarkvara arendamise raamistikuga, kus töö põhineb iteratsioonidel, mille etappe nimetakse sprintideks. Sprindi kestus on tavaliselt kaks kuni neli nädalat. Igaks sprindiks võtavad meeskonnad töösse tähtsuse alusel järjestatud ülesanded, lähtudes kliendi vajadustest. Ülesandeid nimetatakse kasutajalugudeks (user story) ning need näitavad arendatavad tarkvara funktsionaalsuseid ehk võimalusi. Iga sprindi lõpus tarnitakse korrektselt töötav tarkvaratoode kliendile. Üheks näiteks on ONLINE APP OÜ, mis kasutab põhiliselt Scrumi elemente. Nende iteratsiooni periood on umbes 3 nädalat ning iteratsiooni lõpuks on valmis korrektselt töötav funktsionaalsus. Eeliseks on kohene tagasiside, koostöö ja (virtuaalsed) koosolekud, mis tagavad parima lahenduse kliendile. Oluliseks on ka iga iteratsiooni lõpus olev testimisperiood, mis annab kohest tagasisidet. Tähtis on see, et koostöös kliendiga selgitatakse välja vajalikud funktsionaalsused ja klient saab täpselt selle mida ta vajab.

Ärimudel: Tarkvara kui teenuse (inglise keeles Software as a service, SaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine teenusepakkuja määratud tarkvara rentimisena. SaaS on lühend terminist Software as a Service, mis tähendab, et ettevõtted saavad kasutada kõrgetasemelist tarkvara nii, et nad ei pea seda ise installeerima ega seadmetesse investeerima, vaid nad rendivad seda teenusepakkujalt, kes hoolitseb tarkvara arenduse ning hoolduse eest. Lahenduse lihtsusest tulenevalt eelistavad kliendid tarkvara kui teenus mudelit traditsioonilisele tarkvara pakkumisele. Tuntumad näited SaaS lahendustest on Gmail-i emaili rakendus, Dropbox-i andmete hoiustamiskeskkond. Eesti ettevõtetest võib näitena tuua Pipedrive-i.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO). Eric S. Raymond. Arvustus.

Eric S. Raymondi artikkel „Kuidas saada häkkeriks“ jättis väga asjaliku ja positiivse mulje. Artiklis on käsitletud häkkeri kui inimese ja kui professionaali erinevad aspektid, mis minu meelest on täiesti relevantne tõelise häkkeri kirjeldamiseks.

Minu varasem ettekujutus häkkeri mõistest oli pigem negatiivse varjundiga, samas selle artikli lugedes avastasin enda jaoks seda, et tegelikult „häkkerid“ ja „kräkkerid“ on kaks eri tüüpi inimesi, ühed on vastavalt IT maailma loojad ja parandajad ning teised on hoopis „maailma murdjad“. Selline vahetegemine võib olla professionaalsuse poolest ei olegi tähtis, mõlemad on oma ala asjatundjad ja tihti nö „murdmiseks“ on vaja veelgi rohkem oskuseid ja taiplikkust kui loomise juures. See artikkel on kirjutatud üldiselt häkkeritest, aga ma ei saa välistada, et samasuguse kirjelduse alla ei kuulu ka „kräkkerid“.

Raymond on ilusti välja toonud seda, et tegelikult häkkeriks saamine polegi lihtne, selleks peab hästi palju tööd tegema ja olema väga pühendunud asjasse. Seega häkkeri nime peab higi ja verega ära teenima, ning seda peavad tunnustama eelkõige teised häkkerid ja IT-ala tippspetsialistid.

Väga meeldis Raymondi märkus, et häkkerid päästavad teisi inimesi igavast ja nürist tööst. Nad oma tööga suudavad palju igavaid asju automatiseerida ning on justkui „õnneloojad/õnnetoojad“. Tõepoolest, osaliselt automatiseeritud igava töö asemel võib teha palju muid tähtsamaid asju. Ehk siis häkkerite töö ei tohi alahinnata, sest nad teevad teiste inimeste elu mugavamaks.

Pean õigeks seda, et häkkeriks saamiseks on oluline omada artiklid välja toodud põhioskused. Programmeerimine on põhioskus, mis tegelikult teebki inimesest häkkeri. Ja nagu artiklis on mainitud, peab hästi tundma mitu programmeerimiskeelt, osakama selle nii lugeda kui ka kirjutada. Raymond on toonud välja viis keelt. Siinjuures on oluline õppida mõelda programmeerimise probleemidele nii kitsalt kui üldiselt, kuid see minu arust tuleb ainult kogemuse, pideva praktika ja elukestva õppimisega. Samas kogu see protsess peab olema tõelise häkkeri jaoks huvitav ja omamoodi mänguks. Selline lähenemine asjasse on igati õige, sest töö peab olema nauditav, ja see kehtib mitte ainult häkkerite maailmas.

Artiklist selgelt välja tuleb see, et häkker on omamoodi elustiil ja mõtteviis. Ehk teisisõnu tõeliseks häkkeriks saamiseks „mõtle ja tegutse nagu häkker“.  Tegelikult sageli nii ongi, et andekad IT-inimesed on mõnevõrra „erilised“ oma käitumise ja maailma vaadete poolest. Tundub, et nad näevad maailma teistmoodi, ning lõpuks see osutubki nende edu võtmeks. Ilma asjata ka pole mainitud artiklis kuntidest ja selle arendamisest enda jaoks, sest tihti vaiksel nohiku mõtetes on suur maailm, kust kõik head ideed tulevadki.

Kõik artiklis toodud soovitused mulle kui algajale IT valdkonnas on väga kasulikud ja vajalikud, kuna nad suunavad kohe algusest peale tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Artikkel väga meeldis ja arvan, et ka hiljem pöördun selle artikli soovitustele taas. Omalt poolt võin öelda, et artiklis on kirjeldatud häkker nö ideaalis. Usun, et ka päriselus selliseid inimesi on palju.

IT juhtimine ja riskihaldus

Tahaksin kirjutada kahest tuntud IT-juhist, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi. Minu valikuks osutusid Testilo asutaja Kristel Kruustük (Eesti) ja Google asutaja Larry Page (koos Sergey Briniga). Need inimesed pakuvad mulle huvi erinevatel põhjistel, seega veidi kirjeldan nende juhtimisstiilid allpool.

Kristel Kruustük koos oma abikaasa Marko Kruustükiga käisid esinemas IT Kolledžis aine ”Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames, sellest ajast nad jäid mulle hästi meelde ja jätsid väga positiivse mulje. Minu arust Kristel ühendab endas tugeva liidri rolli, arengumootori ja treener/juhendaja rolli. Tema esinemisel oli näha, kuidas talle meeldib kõik see, mida ta teeb, ja kui palju ta on motiveeritud edasi liikuda ja areneda. Kruustüki lugu sellest, kuidas nad on saavutanud oma edu on samuti vapustav. Kristel oskab inimestega suhelda nii, et õiget infot kohale viia ja inimestele on huvitav teda kuulata. Tema sisemine sära on nakatav, mis tegelikult annab palju jõudu ja motti ka tema alluvatele. Kruustükid tundusid mulle inimestena, kes on täis uusi ideid ja plaane tulevikuks.

Larry Page on üks tuntumaist ja rikkastest inimestest maailmas. Juhina ta tundub mulle samuti kombinatsioonina mitmetest omadustest. Esiteks ta on arengumootor, temal koos Sergey Briniga on peapööritav energeetika, nad hästi palju katsetavad ja genereerivad uusi ideid. Lisaks Larry Page aktiivselt esineb erinevatel konverentsidel ja foorumitel, kus räägib teaduse, äri ja tehnoloogilistel teemadel, kus jagab oma teadmisi ja kogemusi teistele (suhtleja, õpetaja). Tema alluvate sõnul ta on väga tähelepanelik ja hooliv juht. Google töötajatele on loodud eriline vabaduse atmosfäär ja erilist tähelepanu on pööratud just nende sotsiaalkindlustusele (tasuta toitumine, puhkenurgad, massazikabiinid, bowling, jooga stuudiod jne.). Kuna Page on üks mõjukamatest inimestest maailmas, siis usun küll, et ta positsiooneerib ennast ka ülemusena (power broker), eriti otsuste langetamisel äri- ja tehnoloogilistes küsimustes.

Nagu näha, ei ole lihtne ühele juhile määrata ainult ühe kategooria tema juhtimisstiilis, nad tegelikult on kombinatsioon erinevatest tunnusjoontest, ning igaüks nendest leidis oma edu valemi. Lisaks tahaksin rõhutada, et tegemist ei ole päris tõsise hinnanguga, pigem see on minu subjektiivne mulje nendest persoonidest.

IT proff ...?

Selle nädala teemaks on kirjutada lühike kokkuvõtlik iseloomustus IT profi kohta Eestis aastal 2017 temale vajalikest eeldustest, omadustest ja oskustest. Milline on IT professionaal? Kas talle on omased konkreetsed tunnused või hoopis asi on pühendumuses? IT proff pole tänapäeval ainuüksi IT haridusega või suur huviline progemise vastu inimene. Ta on eelkõige segu paljudest tähtsadest omadustest, avatud mõtlemisega inimene. IT valdkond on väga lai ja igaüks soovi korral võib leida endale sobiva tegevuse lähtudes oma iseloomult, ambitsioonidest, teo tahest ja motivatsioonist. Kõik need inimesed võivad olla absoluutselt erinevad, kuid IT valdkonna tõelisi profesionaale minu meelest ühendavad allpool kirjeldatud omadused ja pritsiibid.

Elukestev õppimine. Mitte ükski valdkond ei muutu nii kiiresti nagu infotehnoloogiad. Iga 2-3 aasta järele ilmub midagi tõepoolest tähtsat, mis võib oluliselt muuta arenduse maastiku ja tööandjate nõudeid. Tänapäeval tehnoloogiad surevad välja sama kiiresti kui tulevad ilmale. IT sertifikaadid kiirestu muutuvad kehtetuiks ja kaotavad oma aktuaalsust. Seega iga tõeline IT proff peab ajaga sammu pidama ennast arenedes ja täiendades.

Keeleõpe. Kindlasti profi töökeeleks on peamiselt inglise keel. Kogu IT maailm on ehitatud inglise keele baasil. Lisaks inglise keele teadmisega profesionaalil on alati kergem liikuda kärjaariredelil ja ennast proovile panna ka rahvusvahelisel areenil, kust hiljem ta saab omandatud teadmisi ja oskusi rakendada oma põhitöökohal.

Peab teadma põhialuseid. Kuna IT inimesed arendavad programme konkreetse ”raua” jaoks, siisenne kui midagi progema, peab teadma, mis see seade endast välja kujuneb. Riistvara ehitus ja struktuur peab eelkõige olema selge, lisaks ka algoritmide keerukust peab ka alati uurima, et teada juba aegsasti, kui effektiivselt see hakkab toimima ja kui üldse hakkab. Ning pole lootustki, et ”pärast” saab see sama algoritm ümber kirjutatud õigesti. ”Pärast” enam ei tulegi.

Paneb enda jaoks eesmärgid paika ja saavutab neid. Tõeline professionaal ei pea  ”voolama” olukorraga koos, vastupidi, ta peab hästi mõitma, mida ta tahab ja mis perspektiivid on ees. Vastasel juhul ta on lihtsalt tööriist, kes viib teiste ideed ellu. Siinkohal on oluline ennast kuulda ja aru saada oma sisemisest motivatsioonist, mis tegelikult võib määrata su karjääri tulevikus. Kõik püstitatud eesmärgid võiksid olla konkreetsed ja saavutatavad määratud ajaperioodi jooksul.

Ajaplaneerimine. Tõeline proff ei saa endale lubada jätta tähtsad tegevused viimasele minutile. Õigel ajaplaneerimisel ei teki stressi ja töökvaliteet on hoopis teistsugune. Vahest muidugi võivad juhtuda ootamatud olukorrad, kuid isegi nendega IT proff õige inimressursi ja kohustuste jaotamisel lahendab olukorda valutumalt ja kiiremini, kui eelnevalt oli kõik järje peal. Töö kuhjumine ei saa olla normiks IT professionaali jaoks.

Muidugi nagu iga proff või muu teine, IT professionaal peab oskama hästi puhata. See on võtmeoskus iga professionaali jaoks, sest vastasel juhul ta ei suuda enam efektiivselt ja kvaliteetselt teha oma tööd. Närvisüsteemi tuleb alati korras hoida ja hollida oma vaimse tervise eest.

Aidata teisi. Üks olulisematest profi omadustest on jagada oma teadmisi teistega. Sellest õpid nii ise proff kui ka õpetatavad. Samuti tuleb aidata kolleege, see aitab teenida autoriteedi kollektiivis ja on suureks plussiks edaspidises karjääri kasvus.

Hoiab ja väärtustab oma mainet. Professionaalne maine on hindamatu kapital, mida on väga kerge kaotada ja nii raske teenida. Seega, tõeline IT proff võiks alati teostada oma lubamisi ja hoida oma sõnadest kinni, see annab talle lisaväärtust nii kolleegide kui ka tööandja silmis.

Arvutid ja paragrahvidː juriidika arvutimaailmas

Rick Falkvinge ja Christian Engströmi raamat “The Case for Copyright Reform” on pühendatud autoriõiguste probleemile, nimelt autoriõigusele endale nagu probleemile, mis takistab edasist kultuuri ja tehnoloogiate arengut. Autoriõiguse  instituut on siiani arenenud ainult ühes suunas, mille eesmärk oligi tugevdada ja laiendada monopooliat. Praegusel kujul autoriõigus on kaotanud oma efektiivsust ning looja jaoks suhteliselt kasulikust omadusest muutus see suureks takistuseks kultuuriarengu jaoks üleüldse. Rick Falkvinge ja Christian Engström on oma raamatus pakunud mõned lahendused probleemile. Nende eesmärk pole autoriõigust ära kaotada, vaid lihtsalt natuke kohandada, et see muutuks kaasaegsemaks. Aga vaatame neid pakutavaid lahendusi lähemalt.

1. Moraalsed õigused ei muutu

Selles osas olen raamatu autoritega täiesti nõus. Peab ikkagist au ja kiitust andma neile, kes on hea asja loonud ja oma hinge ja aega teosele pühendanud. Oma asja kangelasi peab tundma ja tunnustama, muidu midagi ei motiveeri lõpuks inimesi teha avastusi, luua uusi lahendusi ja liikuda parema maailma suunas.

2. Piiranguteta mitteäriline jagamine

Kunstlikult loodud enne-interneti-ajastul autoriõiguse kontseptsioon on infoajastul ületamatu takistus kultuuri  ja tehnoloogiate edasiseks arenguks, ning see omakorda aina rohkem muutub probleemide tekkimise põhjuseks paljude viisakate interneti kasutajate jaoks. Mitteärilistes eesmärkides minu arust võib küll faile jagada, ega selles polegi midagi halba. Sellise jagamise tulemusel muutuvadki teosed ja selle autorid populaarseks, ehk selles ka oma võlu olemas. Autorid mainivad oma raamatus, et juriidilise keelu rakendamine mittekommertslike failide vahetusele ilma, et see rikuks inimeste vundamentaalseid õigusi pole võimalik. Tegelikult nii ongi, riik ei saagi sellistes mastaapides jälgida kodanike erasuhtlused, sest see on samamoodi õiguse privaatelule rikkumine. Ja kui üks hetk saavad, siis leidub selle kasutamiseks ka muu eesmärk. Ja selle jagamisega keegi mitte midagi ei saa teha. Kaasaegne seadusandlus autoriõiguse valdkonnas ei soodusta ühiskonna huvide bilanssi tekkimist ja lootusetult jäi juba ammu ajast maha, tehes miljonitest kodanikest potentsiaalseid kuritegijaid. Ja kui asi karmimaks edasi läheb, siis homme nimetataksegi meid, tavalisi kasutajaid, kuritegijateks .

3. Autoriõiguste perioodi lühendamine

Praegused autoriõiguste perioodid 70 aastat peale autori surma on tõepoolest absurdsed. Muidugi looja võib öelda, et äkki tema toodetud asjad on tõesti pikalt jäävad nii populaarseks ja aktuaalseks, et see toob talle ka peale surma 70 aastat meeletult palju raha, kuid autorite pakutud 20 aastat on piisavalt pikk periood, et teenida eluks ajaks ja korjata oma töö vilju ka pärast autoriõiguste kehtimist. Ei ole vajadust maksta kellelegi selle eest, et tehniline progress teeb maailma paremaks. Ning kui tegemist on tõesti väärtuslikku teosega, siis selle avalikku omandisse laskmine tõstab selle väärtust veel rohkem tänu toodud „kasulikkusele“ üldsuse jaoks.

4. Registreerimine 5 aasta pärast

Olen arvamusel, et intellektuaalomandi tuleb kaitsta. Ning raamatu autorite ettepanek seda registreerida 5 aasta pärast on täiesti mõistlik. Kui pead südamelähedast lapsukest ikka veel omaks, ole hea, registreeri, et pärast keegi juhuslikult ei teeniks sinu intellektuaalomandi pealt suurt saaki :D

5. Vaba sampling

See on see koht, kus tõesti toimub looming. Kui on vähegi  võimalus kellegi teost natuke muuta, teha kaasaegsemaks, huvitavamaks jne, siis enamasti inimesed ei jäta seda võimalust kasutamata, eriti kunstis. Tegelikult selleks on ka vaja piisavalt talenti, et vana teos saaks uue nägu, ja muutuks populaarsemaks ja aktuaalsemaks juba uuel ajal. Kui seda keelata, siis sellises ühiskonnas ka sõnavabadus on tühi ja mõttetu, ainuke mis jääb ongi autoriõiguse monopooliat kaelale riputada.

6. DRM-i keelamine

DRM tähendab digitaalõiguste kaitsmist ning seda terminit rakendatakse nende meetodite kirjeldamiseks, mis piiravad tarbijate kasutamis- ja kopeerimisõiguse, isegi kui neil on selleks õigus. Nende kasutamisel pole kasu ega mõtet, kuna suurfirmad  loovad endale ise sobilike digitaalõigusi. Kõiksugu DRM-ide kasutamine ei tohiks olla legaalne, kuna see nõuab kasutajatelt palju pingutusi toodete kasutamisel. Siinkohal võib öelda, et piraatludega tuleb võidelda veidi teistmoodi – pole vaja ju teha piraatide elu keerulisemaks, vaid legaalsete kasutajate elu paremaks, pakkudes kvaliteetsemat toodet kui piraatidel.

Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea netiketi 8. käsk ehk ’Austa teiste inimeste privaatsust’

Selle nädala blogipostitus on pühendatud Virginia Shea 10 käsule ja netiketile. Ülesandeks oli valida ühe käsu, analüüsida seda oma kogemuse pealt ning tuua mõni hea näide omaenda elust.

Minu valikuks osutus kaheksandas käsk ehk ’Austa teiste inimeste privaatsust’ (‘Respect other people's privacy’). Üldreeglina tähendab see, et võõraid kirju ei loeta. Tänapäeval aina rohkem inimesed mõtlevad oma privaatsusele ja turvalisusele ning see on kõige kuumem teema seoses internetiga üleüldse ning selleks on mitu põhjust.

Sotsiaalmeedia arenguga inimestel tekkis võimalus oma mõtteid avaldada, ning see, mida ma pean oluliseks teistega jagada, seda saab lugeda ja vaadata minu Facebooki lehelt. Kahjuks on olnud olukordi, kus inimesed on näiteks minust pilte teinud ja minu tahtmist vastu ja nõusolekuta neid internetti postitanud. Siin olen arvamusel, et mitte kõik info, mida saab võrku panna, on sobilik inimestega jagamiseks. Ja probleem pole nende fotode sisus ning üldiselt pole midagi kriminaalset juhtunud, kuid see tekitas väga halva tunde minus. Selles situatsioonis ei olnud arvestatud just minu soovi ja õigusega privaatsusele. Õnneks see „awkward moment“ oli kiiresti ära lahendatud.

Tegelikult olen päris tihti olnud sellises olukorras, kus näiteks arvutiklassides koolis või raamatukogus ühiskasutatavasse arvutisse sisse logides juhuslikult olen sattunud eelmise kasutaja e-posti, Facebooki või mille iganes välja logimata kontole. Usun, et teistel on seda ka mitmeid kordi elus juhtunud. Tegelikult mul oli palju võimalusi kellegi võõra isiklikes kirjades ja asjades uurimiseks ja kaevamiseks, kuid oma loomulikust intelligentsist olen teiste privaatsusest lugu pidanud ja kohe kontodest välja loginud. Tuleb meelde väide, et „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sinule tehakse!“, sest ise kasutan arvutit ka suhtlusvahendina ja mul ei tekiks meeldiv tunne, kui keegi loeks minu privaatkirjavahetust. Samas olen kindel, et on inimesi, kes ei jäta sellist võimalust kasutamata ja üritavad saadud infot kuritahtlikult kasutada.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kuna internet on praegu meie elu lahutamatu osa, siis peab oskama seal ennast käituda, olla ettevaatlik oma mõtete ja piltide jagamisel ning võimaluselt mitte avaldada enda kohta delikaatseid andmeid, mis võivad kahjustada inimese privaatsust ja turvalisust. Oleks muidugi hea, kui juba koolis selliseid asju õpetataks, sest ka tulevikus neid teadmisi läheb tarvis.

Info- ja võrguühiskond

Arvustus raportile "Challenges of The Global Information Society" (Pekka Himanen, 2004).

Selle nädala ülesandeks oli lugeda läbi Pekka Himaneni 2004. aasta raporti Soome Parlamendile ning kirjutada sellele arvustus, kus pidi analüüsima, mis on tuleviku vaatepunktist artiklis väljapakutust tänapäevaga täppi läinud ja mis mitte.  Selles raportis on käsitletud erinevad (info)ühiskonna puudutavad teemad, mis on vägagi aktuaalsed ja relevantsed ka tänapäeval ning sellest räägin lähemalt.

Selles raportis on välja toodud erinevad väljakutsed, millega võib infoühiskond praegu ja tulevikus kokku puutuda. Väga ilusti on kirjeldatud ka tänapäeva probleemid, millega tuleb rohkem tegeleda infoühiskonna  jätkusuutlikuks arenguks. Vaatamata sellele, et raport oli nii laialdase teema jaoks suhteliselt lühike, seal oli kompaktselt ja sisukalt kirja pandud kõik, mis on inimkonna jaoks oluline ning millele tuleb erilist tähelepanu pöörata. Põhimõtteliselt autor on kirjeldanud ideaalset maailma, kuidas võiks kõik toimida, et kõigile oleks hea elada. Olen selles osas autoriga päri, tõepoolest paremas suunas tuleb liikuda ja areneda ka tänapäeval, kuid kahjuks mitte kõik eesmärgid on nii lihtsalt saavutatavad erinevatel põhjustel.  

Raportis autor rõhutab, et mõiste ”infoühiskond” tähendab eelkõige ”loomingulist ühiskonda”, mis põhineb interaktsioonil ehk suhtlusel, mitte uutel tehnoloogiatel. Nimelt, infoühiskonna punaseks lipuks on innovatsioon, mis aitab meie reaalsuse vankrit eest vedada. Himanen oli kirjutanud kasvavatest maailmatrendidest, mis käivad koos infoühiskonna arenemisega. Need ka tänapäeval on asjakohased, sest igapäevaselt võib kuulda uudistest ja näha tavaelus vaesuse ja migratsiooni, töötuse ja heaolu, tehnoloogiate arengu ja ühiskonna vananemisega seotud probleemidest, mis ei kao ära kuni sellele ei rakendata uut lähenemist ja reaalset tegevust olukorra parendamiseks. Tasub märkida, et selle juures on oluline roll nii riigil, kui ka erasektoril, ning igaühe panus on tähtis terve ühiskonna loomiseks.

Raportis oli väga huvitav võrdlus võimalike infoühiskonna mudelite arengust geograafilisest perspektiivist. Autor toob välja 3 mudelit: Silicon Valley mudel sarnaneb USA ühiskonna mudeliga, kus kõik põhineb kõrgetes hindades, teisisõnu rikastel inimestel on kõik ning vaestel pole mitte midagi, ning üldjuhul ainukeseks võimaluseks ellu jääda on kriminaalne tegevus; Singapuri mudel põhineb maksukonkurentsil, kus võideldakse madalamate maksumäärade üle, selle süsteemiga sarnaneb Hiina; Soome mudel on heaoluühiskonna ja infoühiskonna kombinatsioon. Näiteks Eesti sobib ilusti Soome mudeli kirjelduse alla, kuna praeguseks Eesti on e-riik, kus innovatsioon ja arendus ei ole võõrad sõnad ning inimeste õigused ja heaolu on olulisel kohal. Himanen on kirjeldanud iga mudeli plussid ja miinused, ning järeldas, et kõikide puhul on veel arenguruumi.  

Erilist tunnet mul tekitas peatükk sotsiaalsete arengute võtmekontseptsioonidest. Himaneni sõnul riik ei pea keskenduma majanduse arenguks konkreetsetele valdkondadele, kuid tõi välja kõige tugevamad suunad: kultuuriline sektor (muusika, televisioon, filmid, arvutimängud jne), heaolu sektor (innovatsioonidel põhinev ühiskond, kus  tuleks arendada bio- ja gerontehnoloogiat) ja lisaks ka IT sektor. Oma kogemusele tuginedes saan tõepoolest öelda, et need suunad ongi kõige ”rahatoovamad”, sest näiteks kunstlikult kasvatatud  siseorganite hinnad, Google ja Microsoft, filmide ja jalgpallimängude eelarved, kõik see maksab meeletult palju raha ning lõpuks teenitakse kordades rohkem. Tänapäeva ühiskond on nii kujunenud, et meelelahutus, tervis ja IT lahendused ongi peamisteks prioriteetideks inimese heaolu jaoks. Ehk siinkohal Himaneni ennustused on paika pidanud.

Lisaks Himanen on märkinud, et infoühiskonda iseloomustab loomingulisus kõikides majandussektorites. Olulisele kohale ta on pannud suhtluse loomingulisust, sest suhtlusel põhinev töö suurendab produktiivsust, tõstab töö kvaliteeti, ning kui sellele veel lisada innovatsiooni, siis see muutub võimsaks tööriistaks. Siinjuures on tähtsal kohal töö maksustamine, kuna see toob töösse rohkem loomingut ning motiveerib teha tööd paremini.  Autor pakkus välja huvitavat mõtet selle kohta, et töö tegelikult võiks olla midagi enamat, kui puhas kohustus, selle taga peab olema suur huvi ja kirg. Inimesed, kes teevad oma tööd nautides ja sisemise tahtega, on energilisemad, loomingulisemad, neil on rohkem võimalust realiseerida oma potentsiaali ja suurendada oma produktiivsust.

Raportis oli mainitud ka tööaja paindlikkusest, autori sõnul see tagab paremat mentaalset, sotsiaalset ja füüsilist tervist. Tänapäeval töö tekitab inimestel palju stressi, millega kaasnevad erinevad negatiivsed aspektid, nagu unehäired, süda- ja kõhuhaigused, ärrituvus jne. Lisaks pikad tööpäevad võivad kahju tuua ka sotsiaalsele elule, kui ei leia piisavalt aega oma abikaasa, laste, sõprade ja sportimise jaoks. Tegelikult praegu paindlik tööaeg on ühiskonnas aktsepteeritav praktika ja paljud ettevõtted juba rakendavad sellist töö strateegiat, kuid mitte kõikide töökohtade puhul see on võimalik. Arvutiga töötavatel inimestel on näiteks võimalus teha kaugtööd, samas Eestis ülekoormatud arstid ja ehitajad ei saa endale seda lubada, tihti isegi haigus ei ole vabandus.

Kokkuvõtteks võin öelda, et Himanen päris paljude asjadega läks täppi oma ennustustes. Tema poolt pakutud trendid ka tänapäeval ei kaotanud oma aktuaalsust. Samas artikli analüüsides võib kindlalt väita, et meil on palju arenguruumi, kuhu peab püüdlema. Tähtis on see, et me liigume õiges suunas, kuigi raske ette kujutada, et raportis kirjeldatud maailm kunagi saavutatakse. Päris palju takistusi on ees, mis tunduvad ületamatuteks, ning tohutu palju põhjusi, sealhulgas poliitilised, teaduslikud, tehnoloogilised ja sotsiaalsed, miks ideaalse maailmani on raske jõuda.

Uus meedia

Teatmeteosed vs Wikid

Sellel nädalateemal tahan arutada selle üle, kuidas wikid on mõjutanud teatmeteoseid.

Wikid on väga mugavaks teinud igasuguse informatsiooni kättesaamist internetist, siinkohal eriti rõõmsaks selle asja teevad just info otsimise kiirus ja lihtsus. Oma kogemusest saan väita, et wikid ei saa asendada korraliku ja asjaliku teatmeteost. Wiki lehes olev info saab igaüks ise muuta ja võimalusel täiendada oma pädevuse piires. Peamiselt wikidest saab leida ülevaatliku teavet, mis on hea just üldiseks asja arusaamiseks, kuid spetsiifiliste teadmiste saamiseks wiki üldjuhul ei ole relevantne allikas, ning viitamiseks see ka tihti kõlblik ei ole. Sellisel juhul appi tulevad just teatmeteosed, mille lahti tehes leiad kogu vajalikku teavet ning võid olla üsna kindel, et leitud info on usaldusväärne. Lisaks teatmeteostes on korrektne viitamine allikatele, mida omakorda saab kasutada (teadus)tööde kirjutamisel.

Samas wikid muutuvad aina paremaks, lehed pidevalt täiendatakse, uusi lehte tuleb rohkem juurde. Muidugi wiki kasutamisel suureks eeliseks on ka info kättesaamine erinevates keeltes, kus lehed saab omavahel võrrelda ja leida adekvaatsemat vastust oma küsimusele. Samas spetsiifilise info otsimisega läheb wikis raskeks, kuna sel juhul põhimõtteliselt jäädki otsima ja lõpuks ka ei leia.

Ideaalne oleks, kui sellised targad raamatud saaks ka internetist kätte saada. Praegu see võimalus on küll olemas, aga raamatuid elektroonsel kujul on siiski vähe ning tihti nendele juurdepääs on tasuline. Samas võib osta juurdepääsu, kuid pole mingit garantiid, et raamatust vajalikke asju leiad. Tänapäeval kogu teaduskirjandus on kogunenud erinevates andmebaasides, mis tavainimesele ei ole nii lihtsalt kättesaadavad (neid on ainult suurtes raamatukogudes) ja taskukohased. Ning lõpuks pead minema raamatukokku, mis tegelikult pole kõigile mugav ja võimalik. Põhimõtteliselt see ongi peamine põhjus miks wiki on nii populaarne ja laialdaselt kasutatav ressurss.

Kokkuvõtteks võib öelda, et teatmeteostel ja wikidel on praegu veel omad miinused ja plussid, nad pigem täiendavad teineteist. Igaühel on oma koht ja aktuaalsus sõltuvalt info spetsiifilisusest. Hetkel ma näen, et wiki ei suuda veel korraliku teatmeteost välja tõrjuda ja vääriliselt seda asendada, sest nad on orienteeritud erinevatele lugejaskondadele.

Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Tehnoloogia, mida tänapäeval enam ei kasutata.

Eidophor on valguseklapi süsteemiga projektor, mis sobis kinoteatri suuruste ekraanipiltide näitamiseks. Tehnoloogia põhines viskoosse vedeliku pinna deformatsioonis, mis oli kommuteeritud valgusekiirtega. Eidofophor projektorites valgusevoog tekkis mitte luminofoori poolt (nagu kineskoopides), vaid võimsa valgusallika poolt, mille eredust moduleeris spetsiaalne elektronkiiretoru. Saadud mikroskoopilised ebatasasused muutusid pildiks spetsiaalse piluoptika abil. Esmakordselt see tehnoloogia oli töötatud välja 1939. aastal Zürichis. Esimene töötav mudel toodeti alles 1945. aastal.

 

Eidophor süsteemid kasutati mitmeid aastakümneid, siiski nad jäid äärmiselt kohmakateks ja keerulisteks hoolduses. Iga elektronkiiretoru nõudis pidevat õhu väljapumpamist, ning õli viskoossuse säilitamiseks vajalikul tasemel oli agregaatide temperatuur spetsiaalse jahutussüsteemi kontrolli all. Seepärast need projektorid kasutati ainult teatud valdkondades, nagu kinoteatrid ja kontserdisaalid.

Tänapäeval seda süsteemi peetakse vananenuks ning selle asemel kasutatakse DLP-projektorid, mis samamoodi põhinevad valguseklapi printsiibil, kuid on kompaktsemad ja lihtsamad hoolduses. Tänapäeva digitaalsetes kinoprojektorites kasutatakse maatriksid mikropeeglitest, mis annavad suurema võimsusega valgusevoogu ning võimaldavad näidata kvaliteetsemat pilti suurtel ekraanidel.


Tehnoloogia interneti varasemast ajaloost, mida siiani veel kasutatakse.

Faks on seade, mille abil on võimalik välja saata ja kätte saada tekstid, pildid ja joonised telefoniliinide kaudu. Esimene faksi aparaat oli loodud 1843. aastal. Alates 1970-ndatest faksid olid väga tähtsaks kontori tööriistaks, kuid e-posti ja printerite/skännerite ilmumisel, on vajadus fakside järele drastiliselt vähenes, kuna praegu on mugavam ja kiirem välja saata sõnumid ja dokumendid arvuti abil.

 

Saatja paberileht, mille peal on tekst või pilt, alguses skaneeritakse faksis ning teisendatakse numbriteks. Faksi sees olev modem teisendab digitaalsignaalid eri sagedusega elektrilaineteks, neid omakorda edastatakse telefoniliinide kaudu saajale. Saaja faksis asuv modem teisendab lainesignaalid tagasi numbriteks. Need andmed lähevad printerisse, kus nad muutuvad impulssiteks ning masin trükib neid täppide kujul välja luues originaaldokumendi koopiat.

Ka tänapäeval on need aparaadid kasutusel, näiteks eriti populaarsed on nad seal, kus on olemas telefonivõrk, kuid puudub internet. Samuti faksidel on üks eelis elektroonsete dokumentide ees. Nimelt saadetud koopiad on raskem kinni pidada, kuna kasutatakse ühendus saatjalt saajale. Serveri häkkimise asemel, sõnumi kinnipidamiseks on vajalik füüsiline juurdepääs võrgule sel hetkel, kui sõnum ära saadetakse. Teisest küljest, suureks miinuseks on asjaolu, et saadetud dokumenti võib kätte saada ja läbi lugeda täiesti juhuslik inimene. Praegused faksid on juba keerulisema tehnoloogiaga ning töötavad interneti ühenduse kaudu.

 

Noppeid IT ajaloost

Mõeldes IT-lahendustele, millest aga asja ei saanud, saan ma välja tuua kolm õpetlikku näidet, mis on iseenesest huvitavad projektid ja ideed, kuid erinevatel põhjustel edukaks ei osutunud.

Google Wave ¹ – omapärane ambitsioonikas projekt, mis meenutas pigem ”eel-messenger”-i, mis oli välja töötatud Google korporatsiooni poolt ja töötas brauseri kaudu. See projekt oli midagi vahepealset e-posti, chati ja messengeri vahel, mis võimaldas saata sõnumeid, redigeerida dokumendifailid ja jälgida nende muudatuste ajalugu. Omades palju võimalusi töötamiseks ja teistel eesmärkidel kasutamiseks, see projekt siiski ei saanud massilist levikut. Keskkond oli täis reklaami, inimesed hakkasid sealt lahkuma ning lõpuks proekt läks kinni aastal 2010. Google Wave peamiseks ebaedu põhjuseks peetakse teda ebapopulaarsus kasutajate seas, kuna inimesed ei suutnud leida Google Wave võimaluste reaalset rakendatavust igapäevaelus.

Windows Vista ² – üks Windows operatsioonisüsteemide platvormidest, mis pidi muutma arvutite kasutamist kiiremaks ja võimsamaks. Samas ebaõnn oli selge, kuna kasutajatel ei olnud soovi selle softi osta oma aegluse ja ebapraktilisuse tõttu. Vista süsteeminõuded arvutitele olid liiga kõrged. Vista kasutas ära suure osa arvutimälust, mille tagajärjel enamusele arvutitest ei olnud tol ajal jõukohane käivitada selle platvormi. Vista ühilduvus teiste programmidega oli samuti raskendatud sobivate draiverite puudumise tõttu. Siin tasub märkida, et Vista oli kõige kallimaks operatsioonisüsteemiks Windows’i eksisteerimise ajaloos üleüldse. See võib imelikult kõlada, kuid eelmise operatsioonisüsteemi Windows XP edu mõjutas ka Windows Vista  ebapopulaarsust sellega, et XP oli oma aja parimaks oma stabiilsuse ja töökindluse pärast, see oli hästi mugav ja hea ühilduvusega programmide ja mängude suhtes. Kõik see tegi Windows XP versiooni väga heaks tööriistaks ning uue Vista versiooni ilmumisest keegi ei tundnud suurt vajadust.

Google Glass ³ – liitreaalsusega prillid, mille abil reaalne keskkond kombineeritakse virtuaalsusega, rikastades reaalsust andurite kaudu saadud infoga. Google'i prillid töötavad Android’i operatsioonisüsteemi baasil. Erinevalt tavalistest prillidest pole neil läätsesid (pigem nad on lisaaksessuaar), vaid ainult raamid, mille külge on kinnitatud pooletolline läbipaistev ekraan. Prilliraamil asuvale nupule vajutades on võimalik teha pilte ja salvestada videoid sisseehitatud kaameraga. See projekt ei saa nimetada ebaõnnestunuks, ent väga edukaks ta ka ei saanud just selle pärast, et olnud piisavalt hästi läbimõeldud. Algselt see revolutsiooniline toode pidi muutma maailma, aga ei õnnestunud. Alguses kasutajad tundsid suurt huvi liitreaalsusega prillide vastu, kuid osta ei julgenud. Kasutajate arvates prillid võivad ohustada inimeste privaatsust ja tervist. Praegu Google muutis oma strateegiat ning nüüd see toode on pigem eksootiline riist, mida saab kasutada äriliste ja tootmisvaldkonadade küsimuste lahendamiseks.

¹ https://www.quora.com/Why-did-Google-Wave-fail-1

¹ http://www.infoworld.com/article/2625908/saas/why-google-wave-failed--too-complicated--no-fun.html
¹ https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_Wave
² http://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1898610_1898625_1898627,00.html
² http://www.winzone.ru/articles/604/
² https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista
³ http://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398#7rttmTtFqdA06Tv2.97
³ http://b2blogger.com/news/5403-TOP6-prichin-grandioznogo-provala-Google-Glass.html
³ https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Glass