Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Tehnoloogia, mida tänapäeval enam ei kasutata.

Eidophor on valguseklapi süsteemiga projektor, mis sobis kinoteatri suuruste ekraanipiltide näitamiseks. Tehnoloogia põhines viskoosse vedeliku pinna deformatsioonis, mis oli kommuteeritud valgusekiirtega. Eidofophor projektorites valgusevoog tekkis mitte luminofoori poolt (nagu kineskoopides), vaid võimsa valgusallika poolt, mille eredust moduleeris spetsiaalne elektronkiiretoru. Saadud mikroskoopilised ebatasasused muutusid pildiks spetsiaalse piluoptika abil. Esmakordselt see tehnoloogia oli töötatud välja 1939. aastal Zürichis. Esimene töötav mudel toodeti alles 1945. aastal.

 

Eidophor süsteemid kasutati mitmeid aastakümneid, siiski nad jäid äärmiselt kohmakateks ja keerulisteks hoolduses. Iga elektronkiiretoru nõudis pidevat õhu väljapumpamist, ning õli viskoossuse säilitamiseks vajalikul tasemel oli agregaatide temperatuur spetsiaalse jahutussüsteemi kontrolli all. Seepärast need projektorid kasutati ainult teatud valdkondades, nagu kinoteatrid ja kontserdisaalid.

Tänapäeval seda süsteemi peetakse vananenuks ning selle asemel kasutatakse DLP-projektorid, mis samamoodi põhinevad valguseklapi printsiibil, kuid on kompaktsemad ja lihtsamad hoolduses. Tänapäeva digitaalsetes kinoprojektorites kasutatakse maatriksid mikropeeglitest, mis annavad suurema võimsusega valgusevoogu ning võimaldavad näidata kvaliteetsemat pilti suurtel ekraanidel.


Tehnoloogia interneti varasemast ajaloost, mida siiani veel kasutatakse.

Faks on seade, mille abil on võimalik välja saata ja kätte saada tekstid, pildid ja joonised telefoniliinide kaudu. Esimene faksi aparaat oli loodud 1843. aastal. Alates 1970-ndatest faksid olid väga tähtsaks kontori tööriistaks, kuid e-posti ja printerite/skännerite ilmumisel, on vajadus fakside järele drastiliselt vähenes, kuna praegu on mugavam ja kiirem välja saata sõnumid ja dokumendid arvuti abil.

 

Saatja paberileht, mille peal on tekst või pilt, alguses skaneeritakse faksis ning teisendatakse numbriteks. Faksi sees olev modem teisendab digitaalsignaalid eri sagedusega elektrilaineteks, neid omakorda edastatakse telefoniliinide kaudu saajale. Saaja faksis asuv modem teisendab lainesignaalid tagasi numbriteks. Need andmed lähevad printerisse, kus nad muutuvad impulssiteks ning masin trükib neid täppide kujul välja luues originaaldokumendi koopiat.

Ka tänapäeval on need aparaadid kasutusel, näiteks eriti populaarsed on nad seal, kus on olemas telefonivõrk, kuid puudub internet. Samuti faksidel on üks eelis elektroonsete dokumentide ees. Nimelt saadetud koopiad on raskem kinni pidada, kuna kasutatakse ühendus saatjalt saajale. Serveri häkkimise asemel, sõnumi kinnipidamiseks on vajalik füüsiline juurdepääs võrgule sel hetkel, kui sõnum ära saadetakse. Teisest küljest, suureks miinuseks on asjaolu, et saadetud dokumenti võib kätte saada ja läbi lugeda täiesti juhuslik inimene. Praegused faksid on juba keerulisema tehnoloogiaga ning töötavad interneti ühenduse kaudu.