Tarzan suurlinnas: võrgusuhtluse eripäradest

Virginia Shea netiketi 8. käsk ehk ’Austa teiste inimeste privaatsust’

Selle nädala blogipostitus on pühendatud Virginia Shea 10 käsule ja netiketile. Ülesandeks oli valida ühe käsu, analüüsida seda oma kogemuse pealt ning tuua mõni hea näide omaenda elust.

Minu valikuks osutus kaheksandas käsk ehk ’Austa teiste inimeste privaatsust’ (‘Respect other people's privacy’). Üldreeglina tähendab see, et võõraid kirju ei loeta. Tänapäeval aina rohkem inimesed mõtlevad oma privaatsusele ja turvalisusele ning see on kõige kuumem teema seoses internetiga üleüldse ning selleks on mitu põhjust.

Sotsiaalmeedia arenguga inimestel tekkis võimalus oma mõtteid avaldada, ning see, mida ma pean oluliseks teistega jagada, seda saab lugeda ja vaadata minu Facebooki lehelt. Kahjuks on olnud olukordi, kus inimesed on näiteks minust pilte teinud ja minu tahtmist vastu ja nõusolekuta neid internetti postitanud. Siin olen arvamusel, et mitte kõik info, mida saab võrku panna, on sobilik inimestega jagamiseks. Ja probleem pole nende fotode sisus ning üldiselt pole midagi kriminaalset juhtunud, kuid see tekitas väga halva tunde minus. Selles situatsioonis ei olnud arvestatud just minu soovi ja õigusega privaatsusele. Õnneks see „awkward moment“ oli kiiresti ära lahendatud.

Tegelikult olen päris tihti olnud sellises olukorras, kus näiteks arvutiklassides koolis või raamatukogus ühiskasutatavasse arvutisse sisse logides juhuslikult olen sattunud eelmise kasutaja e-posti, Facebooki või mille iganes välja logimata kontole. Usun, et teistel on seda ka mitmeid kordi elus juhtunud. Tegelikult mul oli palju võimalusi kellegi võõra isiklikes kirjades ja asjades uurimiseks ja kaevamiseks, kuid oma loomulikust intelligentsist olen teiste privaatsusest lugu pidanud ja kohe kontodest välja loginud. Tuleb meelde väide, et „Ära tee teisele seda, mida sa ei taha et sinule tehakse!“, sest ise kasutan arvutit ka suhtlusvahendina ja mul ei tekiks meeldiv tunne, kui keegi loeks minu privaatkirjavahetust. Samas olen kindel, et on inimesi, kes ei jäta sellist võimalust kasutamata ja üritavad saadud infot kuritahtlikult kasutada.

Kokkuvõtteks võin öelda, et kuna internet on praegu meie elu lahutamatu osa, siis peab oskama seal ennast käituda, olla ettevaatlik oma mõtete ja piltide jagamisel ning võimaluselt mitte avaldada enda kohta delikaatseid andmeid, mis võivad kahjustada inimese privaatsust ja turvalisust. Oleks muidugi hea, kui juba koolis selliseid asju õpetataks, sest ka tulevikus neid teadmisi läheb tarvis.