Tehnoloogia, mida tänapäeval enam ei kasutata.
Eidophor on valguseklapi süsteemiga projektor, mis sobis kinoteatri
suuruste ekraanipiltide näitamiseks. Tehnoloogia põhines viskoosse vedeliku pinna
deformatsioonis, mis oli kommuteeritud valgusekiirtega. Eidofophor
projektorites valgusevoog tekkis mitte luminofoori poolt (nagu kineskoopides),
vaid võimsa valgusallika poolt, mille eredust moduleeris spetsiaalne
elektronkiiretoru. Saadud mikroskoopilised ebatasasused muutusid pildiks spetsiaalse
piluoptika abil. Esmakordselt see tehnoloogia oli töötatud välja 1939. aastal Zürichis.
Esimene töötav mudel toodeti alles 1945. aastal.
Eidophor
süsteemid kasutati mitmeid aastakümneid, siiski nad jäid äärmiselt kohmakateks
ja keerulisteks hoolduses. Iga elektronkiiretoru nõudis pidevat õhu
väljapumpamist, ning õli viskoossuse säilitamiseks vajalikul tasemel oli agregaatide
temperatuur spetsiaalse jahutussüsteemi kontrolli all. Seepärast need projektorid
kasutati ainult teatud valdkondades, nagu kinoteatrid ja kontserdisaalid.
Tänapäeval seda
süsteemi peetakse vananenuks ning selle asemel kasutatakse DLP-projektorid, mis
samamoodi põhinevad valguseklapi printsiibil, kuid on kompaktsemad ja lihtsamad
hoolduses. Tänapäeva digitaalsetes kinoprojektorites kasutatakse maatriksid mikropeeglitest,
mis annavad suurema võimsusega valgusevoogu ning võimaldavad näidata
kvaliteetsemat pilti suurtel ekraanidel.Tehnoloogia interneti varasemast ajaloost, mida siiani veel kasutatakse.
Faks on seade, mille abil on võimalik välja saata ja kätte saada tekstid, pildid ja joonised telefoniliinide kaudu. Esimene faksi aparaat oli loodud 1843. aastal. Alates 1970-ndatest faksid olid väga tähtsaks kontori tööriistaks, kuid e-posti ja printerite/skännerite ilmumisel, on vajadus fakside järele drastiliselt vähenes, kuna praegu on mugavam ja kiirem välja saata sõnumid ja dokumendid arvuti abil.
Ka tänapäeval on need aparaadid kasutusel, näiteks eriti populaarsed on nad seal, kus on olemas telefonivõrk, kuid puudub internet. Samuti faksidel on üks eelis elektroonsete dokumentide ees. Nimelt saadetud koopiad on raskem kinni pidada, kuna kasutatakse ühendus saatjalt saajale. Serveri häkkimise asemel, sõnumi kinnipidamiseks on vajalik füüsiline juurdepääs võrgule sel hetkel, kui sõnum ära saadetakse. Teisest küljest, suureks miinuseks on asjaolu, et saadetud dokumenti võib kätte saada ja läbi lugeda täiesti juhuslik inimene. Praegused faksid on juba keerulisema tehnoloogiaga ning töötavad interneti ühenduse kaudu.