Arpanetist Facebookiniː Interneti kujunemislugu

Tehnoloogia, mida tänapäeval enam ei kasutata.

Eidophor on valguseklapi süsteemiga projektor, mis sobis kinoteatri suuruste ekraanipiltide näitamiseks. Tehnoloogia põhines viskoosse vedeliku pinna deformatsioonis, mis oli kommuteeritud valgusekiirtega. Eidofophor projektorites valgusevoog tekkis mitte luminofoori poolt (nagu kineskoopides), vaid võimsa valgusallika poolt, mille eredust moduleeris spetsiaalne elektronkiiretoru. Saadud mikroskoopilised ebatasasused muutusid pildiks spetsiaalse piluoptika abil. Esmakordselt see tehnoloogia oli töötatud välja 1939. aastal Zürichis. Esimene töötav mudel toodeti alles 1945. aastal.

 

Eidophor süsteemid kasutati mitmeid aastakümneid, siiski nad jäid äärmiselt kohmakateks ja keerulisteks hoolduses. Iga elektronkiiretoru nõudis pidevat õhu väljapumpamist, ning õli viskoossuse säilitamiseks vajalikul tasemel oli agregaatide temperatuur spetsiaalse jahutussüsteemi kontrolli all. Seepärast need projektorid kasutati ainult teatud valdkondades, nagu kinoteatrid ja kontserdisaalid.

Tänapäeval seda süsteemi peetakse vananenuks ning selle asemel kasutatakse DLP-projektorid, mis samamoodi põhinevad valguseklapi printsiibil, kuid on kompaktsemad ja lihtsamad hoolduses. Tänapäeva digitaalsetes kinoprojektorites kasutatakse maatriksid mikropeeglitest, mis annavad suurema võimsusega valgusevoogu ning võimaldavad näidata kvaliteetsemat pilti suurtel ekraanidel.


Tehnoloogia interneti varasemast ajaloost, mida siiani veel kasutatakse.

Faks on seade, mille abil on võimalik välja saata ja kätte saada tekstid, pildid ja joonised telefoniliinide kaudu. Esimene faksi aparaat oli loodud 1843. aastal. Alates 1970-ndatest faksid olid väga tähtsaks kontori tööriistaks, kuid e-posti ja printerite/skännerite ilmumisel, on vajadus fakside järele drastiliselt vähenes, kuna praegu on mugavam ja kiirem välja saata sõnumid ja dokumendid arvuti abil.

 

Saatja paberileht, mille peal on tekst või pilt, alguses skaneeritakse faksis ning teisendatakse numbriteks. Faksi sees olev modem teisendab digitaalsignaalid eri sagedusega elektrilaineteks, neid omakorda edastatakse telefoniliinide kaudu saajale. Saaja faksis asuv modem teisendab lainesignaalid tagasi numbriteks. Need andmed lähevad printerisse, kus nad muutuvad impulssiteks ning masin trükib neid täppide kujul välja luues originaaldokumendi koopiat.

Ka tänapäeval on need aparaadid kasutusel, näiteks eriti populaarsed on nad seal, kus on olemas telefonivõrk, kuid puudub internet. Samuti faksidel on üks eelis elektroonsete dokumentide ees. Nimelt saadetud koopiad on raskem kinni pidada, kuna kasutatakse ühendus saatjalt saajale. Serveri häkkimise asemel, sõnumi kinnipidamiseks on vajalik füüsiline juurdepääs võrgule sel hetkel, kui sõnum ära saadetakse. Teisest küljest, suureks miinuseks on asjaolu, et saadetud dokumenti võib kätte saada ja läbi lugeda täiesti juhuslik inimene. Praegused faksid on juba keerulisema tehnoloogiaga ning töötavad interneti ühenduse kaudu.

 

Noppeid IT ajaloost

Mõeldes IT-lahendustele, millest aga asja ei saanud, saan ma välja tuua kolm õpetlikku näidet, mis on iseenesest huvitavad projektid ja ideed, kuid erinevatel põhjustel edukaks ei osutunud.

Google Wave ¹ – omapärane ambitsioonikas projekt, mis meenutas pigem ”eel-messenger”-i, mis oli välja töötatud Google korporatsiooni poolt ja töötas brauseri kaudu. See projekt oli midagi vahepealset e-posti, chati ja messengeri vahel, mis võimaldas saata sõnumeid, redigeerida dokumendifailid ja jälgida nende muudatuste ajalugu. Omades palju võimalusi töötamiseks ja teistel eesmärkidel kasutamiseks, see projekt siiski ei saanud massilist levikut. Keskkond oli täis reklaami, inimesed hakkasid sealt lahkuma ning lõpuks proekt läks kinni aastal 2010. Google Wave peamiseks ebaedu põhjuseks peetakse teda ebapopulaarsus kasutajate seas, kuna inimesed ei suutnud leida Google Wave võimaluste reaalset rakendatavust igapäevaelus.

Windows Vista ² – üks Windows operatsioonisüsteemide platvormidest, mis pidi muutma arvutite kasutamist kiiremaks ja võimsamaks. Samas ebaõnn oli selge, kuna kasutajatel ei olnud soovi selle softi osta oma aegluse ja ebapraktilisuse tõttu. Vista süsteeminõuded arvutitele olid liiga kõrged. Vista kasutas ära suure osa arvutimälust, mille tagajärjel enamusele arvutitest ei olnud tol ajal jõukohane käivitada selle platvormi. Vista ühilduvus teiste programmidega oli samuti raskendatud sobivate draiverite puudumise tõttu. Siin tasub märkida, et Vista oli kõige kallimaks operatsioonisüsteemiks Windows’i eksisteerimise ajaloos üleüldse. See võib imelikult kõlada, kuid eelmise operatsioonisüsteemi Windows XP edu mõjutas ka Windows Vista  ebapopulaarsust sellega, et XP oli oma aja parimaks oma stabiilsuse ja töökindluse pärast, see oli hästi mugav ja hea ühilduvusega programmide ja mängude suhtes. Kõik see tegi Windows XP versiooni väga heaks tööriistaks ning uue Vista versiooni ilmumisest keegi ei tundnud suurt vajadust.

Google Glass ³ – liitreaalsusega prillid, mille abil reaalne keskkond kombineeritakse virtuaalsusega, rikastades reaalsust andurite kaudu saadud infoga. Google'i prillid töötavad Android’i operatsioonisüsteemi baasil. Erinevalt tavalistest prillidest pole neil läätsesid (pigem nad on lisaaksessuaar), vaid ainult raamid, mille külge on kinnitatud pooletolline läbipaistev ekraan. Prilliraamil asuvale nupule vajutades on võimalik teha pilte ja salvestada videoid sisseehitatud kaameraga. See projekt ei saa nimetada ebaõnnestunuks, ent väga edukaks ta ka ei saanud just selle pärast, et olnud piisavalt hästi läbimõeldud. Algselt see revolutsiooniline toode pidi muutma maailma, aga ei õnnestunud. Alguses kasutajad tundsid suurt huvi liitreaalsusega prillide vastu, kuid osta ei julgenud. Kasutajate arvates prillid võivad ohustada inimeste privaatsust ja tervist. Praegu Google muutis oma strateegiat ning nüüd see toode on pigem eksootiline riist, mida saab kasutada äriliste ja tootmisvaldkonadade küsimuste lahendamiseks.

¹ https://www.quora.com/Why-did-Google-Wave-fail-1

¹ http://www.infoworld.com/article/2625908/saas/why-google-wave-failed--too-complicated--no-fun.html
¹ https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_Wave
² http://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1898610_1898625_1898627,00.html
² http://www.winzone.ru/articles/604/
² https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista
³ http://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398#7rttmTtFqdA06Tv2.97
³ http://b2blogger.com/news/5403-TOP6-prichin-grandioznogo-provala-Google-Glass.html
³ https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Glass