Inimese ja arvuti suhtlus, ergonoomika ja kasutatavus

Sellenädalase postituse teemaks on ergonoomika ja kasutatavus veebis. Toon välja üks positiivne ja üks negatiivne näide kasutuskogemusest. Jakob Nielsen on sõnastanud kasutatavuse viis peamist komponenti: õpitavus, tõhusus, meeldejäävus, vead ja rahulolu. Nende kriteeriumite järgi soovingi kirjeldada veebilehtede kasutatavust ja meeldivust.

Positiivne näide: 1A nutipoe koduleht http://www.1a.ee/

Sellel leheküljel asub internetipood. Vaatamata sellele, et ma isiklikult pole suur netipoodide kasutaja, siiski see koht on väga mugav ja meeldiv ostude tegemiseks küll. Kõige rohkem meeldib see, et kodulehel on suhteliselt lihtne menüü, kus pole vaja suurt midagi õppida ega otsida, menüüvalik, ostukorv ja olulised kontaktandmed on kohe esilehel. Mina isiklikult kasutan selle kodulehe elektroonikaseadmete otsimiseks. Seal on väga rikkas filtrite valik, mida saab kasutada korraga ja kohe leida soovitud kaupa, mis viitab selle veebilehe tõhususele. Saidi värvigamma on rahulikes toonides, pole reklaami ja loogiliselt ülesehitatud, mis on eriti meeldiv selle kasutamisel.

Negatiivne näide: Zoo Planet koduleht http://zooplanet.ee/index.php/et/meist

Zoo Planet on lemmikloomade kaupluse kett, kus müüakse erinevaid lemmikloomadele mõeldud tooteid. Kuid nende koduleht on sõna otseses mõttes imelik. Veebilehe funktsionaalsus ja informatiivsus täiesti puudub. Vasakpoolses menüüribas on loetletud erinavatele loomadele mõeldud kaubakategooriad, nende avamisel lehele ilmuvad tuntud kaubamärkide pildid. Vajutades kaubamärki, veebilehe külastaja ilmselt ootab leida konkreetseid kaupu, kuid avaneb kaubamärgi pilt suuremas formaadis, mis on veidi naljakas. Osa eestikeelsest menüüst on inglise keeles, mis ei ole asjakohane ja mugav kodulehe külastajate jaoks.

Arendus- ja ärimudelid

Ühe tarkvara arendus- ja ühe ärimudeli analüüs erinevate projektide näitel.

Arendusmudel: Scrum on agiilne arendusmetoodika organisatsioonide, arendajate ja juhtide jaoks. Scrum suudab ühendada juhtkonda ja arendajaid firma ärieesmärkide saavutamise nimel. Scrum´i on lihtne mõista ja rakendada, koolitusprogrammid on olemas ja töötavad. Scrum´i paindlikus aitab suurtel meeskondadel keskenduda sihile, et ühiselt kogu meeskonnaga saavutada iga sprindi ülesanded. Tarkvara on võimalik arendada minimaalse ajaga ning koheselt on nähtavad ka defektid. Üldiselt on Scrum puhul tegemist paindliku tarkvara arendamise raamistikuga, kus töö põhineb iteratsioonidel, mille etappe nimetakse sprintideks. Sprindi kestus on tavaliselt kaks kuni neli nädalat. Igaks sprindiks võtavad meeskonnad töösse tähtsuse alusel järjestatud ülesanded, lähtudes kliendi vajadustest. Ülesandeid nimetatakse kasutajalugudeks (user story) ning need näitavad arendatavad tarkvara funktsionaalsuseid ehk võimalusi. Iga sprindi lõpus tarnitakse korrektselt töötav tarkvaratoode kliendile. Üheks näiteks on ONLINE APP OÜ, mis kasutab põhiliselt Scrumi elemente. Nende iteratsiooni periood on umbes 3 nädalat ning iteratsiooni lõpuks on valmis korrektselt töötav funktsionaalsus. Eeliseks on kohene tagasiside, koostöö ja (virtuaalsed) koosolekud, mis tagavad parima lahenduse kliendile. Oluliseks on ka iga iteratsiooni lõpus olev testimisperiood, mis annab kohest tagasisidet. Tähtis on see, et koostöös kliendiga selgitatakse välja vajalikud funktsionaalsused ja klient saab täpselt selle mida ta vajab.

Ärimudel: Tarkvara kui teenuse (inglise keeles Software as a service, SaaS) on pilvandmetöötluse pakkumine teenusepakkuja määratud tarkvara rentimisena. SaaS on lühend terminist Software as a Service, mis tähendab, et ettevõtted saavad kasutada kõrgetasemelist tarkvara nii, et nad ei pea seda ise installeerima ega seadmetesse investeerima, vaid nad rendivad seda teenusepakkujalt, kes hoolitseb tarkvara arenduse ning hoolduse eest. Lahenduse lihtsusest tulenevalt eelistavad kliendid tarkvara kui teenus mudelit traditsioonilisele tarkvara pakkumisele. Tuntumad näited SaaS lahendustest on Gmail-i emaili rakendus, Dropbox-i andmete hoiustamiskeskkond. Eesti ettevõtetest võib näitena tuua Pipedrive-i.

Võrkude rikkusː vabast tarkvarast vaba kultuurini

Kuidas saada häkkeriks (Hacker-HOWTO). Eric S. Raymond. Arvustus.

Eric S. Raymondi artikkel „Kuidas saada häkkeriks“ jättis väga asjaliku ja positiivse mulje. Artiklis on käsitletud häkkeri kui inimese ja kui professionaali erinevad aspektid, mis minu meelest on täiesti relevantne tõelise häkkeri kirjeldamiseks.

Minu varasem ettekujutus häkkeri mõistest oli pigem negatiivse varjundiga, samas selle artikli lugedes avastasin enda jaoks seda, et tegelikult „häkkerid“ ja „kräkkerid“ on kaks eri tüüpi inimesi, ühed on vastavalt IT maailma loojad ja parandajad ning teised on hoopis „maailma murdjad“. Selline vahetegemine võib olla professionaalsuse poolest ei olegi tähtis, mõlemad on oma ala asjatundjad ja tihti nö „murdmiseks“ on vaja veelgi rohkem oskuseid ja taiplikkust kui loomise juures. See artikkel on kirjutatud üldiselt häkkeritest, aga ma ei saa välistada, et samasuguse kirjelduse alla ei kuulu ka „kräkkerid“.

Raymond on ilusti välja toonud seda, et tegelikult häkkeriks saamine polegi lihtne, selleks peab hästi palju tööd tegema ja olema väga pühendunud asjasse. Seega häkkeri nime peab higi ja verega ära teenima, ning seda peavad tunnustama eelkõige teised häkkerid ja IT-ala tippspetsialistid.

Väga meeldis Raymondi märkus, et häkkerid päästavad teisi inimesi igavast ja nürist tööst. Nad oma tööga suudavad palju igavaid asju automatiseerida ning on justkui „õnneloojad/õnnetoojad“. Tõepoolest, osaliselt automatiseeritud igava töö asemel võib teha palju muid tähtsamaid asju. Ehk siis häkkerite töö ei tohi alahinnata, sest nad teevad teiste inimeste elu mugavamaks.

Pean õigeks seda, et häkkeriks saamiseks on oluline omada artiklid välja toodud põhioskused. Programmeerimine on põhioskus, mis tegelikult teebki inimesest häkkeri. Ja nagu artiklis on mainitud, peab hästi tundma mitu programmeerimiskeelt, osakama selle nii lugeda kui ka kirjutada. Raymond on toonud välja viis keelt. Siinjuures on oluline õppida mõelda programmeerimise probleemidele nii kitsalt kui üldiselt, kuid see minu arust tuleb ainult kogemuse, pideva praktika ja elukestva õppimisega. Samas kogu see protsess peab olema tõelise häkkeri jaoks huvitav ja omamoodi mänguks. Selline lähenemine asjasse on igati õige, sest töö peab olema nauditav, ja see kehtib mitte ainult häkkerite maailmas.

Artiklist selgelt välja tuleb see, et häkker on omamoodi elustiil ja mõtteviis. Ehk teisisõnu tõeliseks häkkeriks saamiseks „mõtle ja tegutse nagu häkker“.  Tegelikult sageli nii ongi, et andekad IT-inimesed on mõnevõrra „erilised“ oma käitumise ja maailma vaadete poolest. Tundub, et nad näevad maailma teistmoodi, ning lõpuks see osutubki nende edu võtmeks. Ilma asjata ka pole mainitud artiklis kuntidest ja selle arendamisest enda jaoks, sest tihti vaiksel nohiku mõtetes on suur maailm, kust kõik head ideed tulevadki.

Kõik artiklis toodud soovitused mulle kui algajale IT valdkonnas on väga kasulikud ja vajalikud, kuna nad suunavad kohe algusest peale tähtsamatele asjadele rohkem tähelepanu pöörata. Artikkel väga meeldis ja arvan, et ka hiljem pöördun selle artikli soovitustele taas. Omalt poolt võin öelda, et artiklis on kirjeldatud häkker nö ideaalis. Usun, et ka päriselus selliseid inimesi on palju.

IT juhtimine ja riskihaldus

Tahaksin kirjutada kahest tuntud IT-juhist, kes esindavad kaht erinevat juhitüüpi. Minu valikuks osutusid Testilo asutaja Kristel Kruustük (Eesti) ja Google asutaja Larry Page (koos Sergey Briniga). Need inimesed pakuvad mulle huvi erinevatel põhjistel, seega veidi kirjeldan nende juhtimisstiilid allpool.

Kristel Kruustük koos oma abikaasa Marko Kruustükiga käisid esinemas IT Kolledžis aine ”Õpingukorraldus ja erialatutvustus” raames, sellest ajast nad jäid mulle hästi meelde ja jätsid väga positiivse mulje. Minu arust Kristel ühendab endas tugeva liidri rolli, arengumootori ja treener/juhendaja rolli. Tema esinemisel oli näha, kuidas talle meeldib kõik see, mida ta teeb, ja kui palju ta on motiveeritud edasi liikuda ja areneda. Kruustüki lugu sellest, kuidas nad on saavutanud oma edu on samuti vapustav. Kristel oskab inimestega suhelda nii, et õiget infot kohale viia ja inimestele on huvitav teda kuulata. Tema sisemine sära on nakatav, mis tegelikult annab palju jõudu ja motti ka tema alluvatele. Kruustükid tundusid mulle inimestena, kes on täis uusi ideid ja plaane tulevikuks.

Larry Page on üks tuntumaist ja rikkastest inimestest maailmas. Juhina ta tundub mulle samuti kombinatsioonina mitmetest omadustest. Esiteks ta on arengumootor, temal koos Sergey Briniga on peapööritav energeetika, nad hästi palju katsetavad ja genereerivad uusi ideid. Lisaks Larry Page aktiivselt esineb erinevatel konverentsidel ja foorumitel, kus räägib teaduse, äri ja tehnoloogilistel teemadel, kus jagab oma teadmisi ja kogemusi teistele (suhtleja, õpetaja). Tema alluvate sõnul ta on väga tähelepanelik ja hooliv juht. Google töötajatele on loodud eriline vabaduse atmosfäär ja erilist tähelepanu on pööratud just nende sotsiaalkindlustusele (tasuta toitumine, puhkenurgad, massazikabiinid, bowling, jooga stuudiod jne.). Kuna Page on üks mõjukamatest inimestest maailmas, siis usun küll, et ta positsiooneerib ennast ka ülemusena (power broker), eriti otsuste langetamisel äri- ja tehnoloogilistes küsimustes.

Nagu näha, ei ole lihtne ühele juhile määrata ainult ühe kategooria tema juhtimisstiilis, nad tegelikult on kombinatsioon erinevatest tunnusjoontest, ning igaüks nendest leidis oma edu valemi. Lisaks tahaksin rõhutada, et tegemist ei ole päris tõsise hinnanguga, pigem see on minu subjektiivne mulje nendest persoonidest.