Noppeid IT ajaloost

Mõeldes IT-lahendustele, millest aga asja ei saanud, saan ma välja tuua kolm õpetlikku näidet, mis on iseenesest huvitavad projektid ja ideed, kuid erinevatel põhjustel edukaks ei osutunud.

Google Wave ¹ – omapärane ambitsioonikas projekt, mis meenutas pigem ”eel-messenger”-i, mis oli välja töötatud Google korporatsiooni poolt ja töötas brauseri kaudu. See projekt oli midagi vahepealset e-posti, chati ja messengeri vahel, mis võimaldas saata sõnumeid, redigeerida dokumendifailid ja jälgida nende muudatuste ajalugu. Omades palju võimalusi töötamiseks ja teistel eesmärkidel kasutamiseks, see projekt siiski ei saanud massilist levikut. Keskkond oli täis reklaami, inimesed hakkasid sealt lahkuma ning lõpuks proekt läks kinni aastal 2010. Google Wave peamiseks ebaedu põhjuseks peetakse teda ebapopulaarsus kasutajate seas, kuna inimesed ei suutnud leida Google Wave võimaluste reaalset rakendatavust igapäevaelus.

Windows Vista ² – üks Windows operatsioonisüsteemide platvormidest, mis pidi muutma arvutite kasutamist kiiremaks ja võimsamaks. Samas ebaõnn oli selge, kuna kasutajatel ei olnud soovi selle softi osta oma aegluse ja ebapraktilisuse tõttu. Vista süsteeminõuded arvutitele olid liiga kõrged. Vista kasutas ära suure osa arvutimälust, mille tagajärjel enamusele arvutitest ei olnud tol ajal jõukohane käivitada selle platvormi. Vista ühilduvus teiste programmidega oli samuti raskendatud sobivate draiverite puudumise tõttu. Siin tasub märkida, et Vista oli kõige kallimaks operatsioonisüsteemiks Windows’i eksisteerimise ajaloos üleüldse. See võib imelikult kõlada, kuid eelmise operatsioonisüsteemi Windows XP edu mõjutas ka Windows Vista  ebapopulaarsust sellega, et XP oli oma aja parimaks oma stabiilsuse ja töökindluse pärast, see oli hästi mugav ja hea ühilduvusega programmide ja mängude suhtes. Kõik see tegi Windows XP versiooni väga heaks tööriistaks ning uue Vista versiooni ilmumisest keegi ei tundnud suurt vajadust.

Google Glass ³ – liitreaalsusega prillid, mille abil reaalne keskkond kombineeritakse virtuaalsusega, rikastades reaalsust andurite kaudu saadud infoga. Google'i prillid töötavad Android’i operatsioonisüsteemi baasil. Erinevalt tavalistest prillidest pole neil läätsesid (pigem nad on lisaaksessuaar), vaid ainult raamid, mille külge on kinnitatud pooletolline läbipaistev ekraan. Prilliraamil asuvale nupule vajutades on võimalik teha pilte ja salvestada videoid sisseehitatud kaameraga. See projekt ei saa nimetada ebaõnnestunuks, ent väga edukaks ta ka ei saanud just selle pärast, et olnud piisavalt hästi läbimõeldud. Algselt see revolutsiooniline toode pidi muutma maailma, aga ei õnnestunud. Alguses kasutajad tundsid suurt huvi liitreaalsusega prillide vastu, kuid osta ei julgenud. Kasutajate arvates prillid võivad ohustada inimeste privaatsust ja tervist. Praegu Google muutis oma strateegiat ning nüüd see toode on pigem eksootiline riist, mida saab kasutada äriliste ja tootmisvaldkonadade küsimuste lahendamiseks.

¹ https://www.quora.com/Why-did-Google-Wave-fail-1

¹ http://www.infoworld.com/article/2625908/saas/why-google-wave-failed--too-complicated--no-fun.html
¹ https://en.wikipedia.org/wiki/Apache_Wave
² http://content.time.com/time/specials/packages/article/0,28804,1898610_1898625_1898627,00.html
² http://www.winzone.ru/articles/604/
² https://en.wikipedia.org/wiki/Windows_Vista
³ http://www.business2community.com/tech-gadgets/5-reasons-google-glass-miserable-failure-01462398#7rttmTtFqdA06Tv2.97
³ http://b2blogger.com/news/5403-TOP6-prichin-grandioznogo-provala-Google-Glass.html
³ https://en.wikipedia.org/wiki/Google_Glass